11.juuli

Tsauu!

Täna tulid meile külalised. Juba kella kolme paiku...ei varem isegi. Igastahes ma koristasin oma tuba ja siis kolm väikest tulid minu tuppa ja mängisid/joonistasid/rääkisid juttu. Õnneks oli mul veel riidekapp jäänud koristada. Tegelikult on see kõige suurem töö. Nimelt...mul on liiga palju riideid,kingi,kotte jne..Mis siis, et välja minnes pole kunagi midagi selga panna! No tõesti, ma peaksin kuskilt suurema kapi otsima. Ma ei saa aru, kuidas need asjad nii ruttu sinna kogunenud on! Ma vajasin Laura abi, kui seisin dilemma ees, et kuidas mahutada ära kotid ja kingad(kingakarpide sees, mis võtavad muidugi palju ruumi). Õnneks Laura tuligi appi oma ideega karbid ära visata. 

Kell pool kolm helistasin Kertule, et leppida kokku aeg, millal linnas kokku saada. Saimegi siis kell veerand 5 kaupsi ees kokku ja kuna olime plaaninud sööma minna, siis kõndisimegi Raekoja platsi poole. Kuna meil tegelikult kõht tühi ei olnud, läksime tagasi kaupsi ja ostsime jäätisekokteili. Ma sain kookose jäätisega (väga imelik) ja segamahlaga ning Kertu šokolaadi ja õunamahlaga. Istusime mänguväljaku pingil ja rääkisime päris pikalt kõigest. Minust,temast,teistest...nii hea oli. Jagatud mured on pool muredest ikkagi ju! Ühel hetkel ilmus meie ette üks pisike umbes 1aastane poiss, kes meile särasilmil otsa vaatas. Me hakkasime naerma, et nii armas juuu. See poiss hakkas pingile ronima ja ta istus meie vahele. :D Nii armas! Järsku hakkas ta Kertu särki ülespoole tõmbama, see oli tõesti nagu misasjaa:D Aga ta tahtis tema neetidega sädelevat vööd näha. Ta silitas mu käekotti ka. Lõpuks ilmus välja tema ema, kes tahtis, et ta tuleks ära, aga poiss ei teinud väljagi temast, vaid vaatas minu või Kertu otsa. Nii naljakas! Täiega naistemees! 

Natukene enne kuut hakkasime siis mäki poole liikuma, kus pidime teistega kokku saama. Kohtusime tee peal Rolandi ja Kristeniga, mäkki tuli veel Kadi ka. Korraks tuli mäkki ka Jakob, see oli nagu kõige lahedam sisenemine üldse. Me istusime suht ukse lähedal ja siis ta sõitis rattaga lihtsalt uksest sisse! Päris hull ju! Natuke enne seitset hakkasime liikuma club Tallinna poole, Lifti. 

Lift.....alguses toimus väljas üks mäng..Seinale olid kleebitud Jennifer Anistoni ja Orlando Bloomi pildid. Mängijad pidid oma huuled ära värvima ja siis pimesilmi suudlema (musi andma) nendele plakatitele. Kes kõige lähemale sai, see võitis. Lift ise oli ka päris lahe. Jätkus teema armastab?ei armasta? Nüüd siis tean, et teine(sõber,partner..kes iganes) tuleb endast ettepoole panna. Partnerit tuleb armastada nagu iseennast, aga tema peab olema sinu jaoks esimesel kohal. (Mitte, et sa ise oleksid KÕIGE tähtsam)Kuigi ennast armastatakse ju kõige rohkem? Või ei? Suhtes peab siiski teisest väga palju hoolima ja armastama. Üksteisele tuleb sööta maasikaid(mitte otseses mõttes,kuid ka seda võib). See tähendab seda, et sa veidi nagu ohverdad ennast erinevates olukordades või valdkondes oma partneri heaks. See on ju nii hea, kui maasikas!

Mängud toimusid ka...esimene oli see, et kahes võistkonnas tuleb ninalt ninale määrida huulepulka, mis esimesele võistlejale ninale määriti. Huvitav miks kõigil ninad pärast punased olid? Muide...eskimod vist tervitavad nii, et hõõruvad ninasid kokku? Lifti lõpupoole pidi leidma vastassoost partneri ja selgus, et pidi koos tantsima ühe aeglase tantsu. Ma olin veitsa müürilill ;) Aga ma ei olnud kurb, sest naljakas oli vaadata, kuidas Veiko ja Kertu tantsisid ja laul oli ka hea. 

Pärast läksime koos koju (Kertu,Kadi,Rolandi,Veiko ja Monaga), ootasime enne tükk aega Kristenit, keda seal polnudki. Päris lahe ikka. Läksin Veikoga koos koju, kes on ikka hästi lahe! Kodus olid veel külalised ja siis ma sõin ja nüüd olen oma koristatud toas ja tunnen end väga hästi. Jei! 

Meenutus: esimest korda Salemis. Noortekas. Kertu kutsel läksin. Of course läksin ju! Imelik oli, kõik olid võõrad suht. Ma teadsin ainult Kertut, Kristenit(olin temaga juba Valtsi juures tutvunud) ja Kadit ka(käime samas koolis ja ta on Kertu hea sõbranna). Äge oli teistega kätt suruda ja tutvuda. Mitte kõigiga siiski-Rolandit ma ei mäleta üldsegi esimestest kordadest. Nooo me ei tutvunudki ja siis Lauraga ei rääkinud ka ühtegi sõna. Täiega lahe oli teda vaadata, kui ta trumme mängis. Harri ja Janeli laulsid, ainult meie Kertuga istusime ülistuslaulude ajal. Vist minu pärast. Mäng oli ka, see oli päris lahe. Poisid istusid ühes rivis ja tüdrukud teises. Kõigepealt said poisid joonistada. 10 sekundit nende vastas istuvat tüdrukut. Siis liikusid nad ühe koha võrra edasi ja joonistasid järgmist 10 sekundit. Lõpuks tulid pildid kokku nägudest;) Siis joonistasid tüdrukud poisse ka. Pärast noortekat pandi pildid koridori seinale üles. Ma nägin välja nagu mees- vuntsidega ja puha. Osasid pilte mäletan veel..Kertul olid hambad nagu maleruut-osad hambad mustad, osad valged. Kristeni pildil tuli ta suust jutumull "olen ilus". Ütleme nii, et need olid kõige koledamad pildid üldse ja ükski ei sarnanenud tegelikkusega. Pärast bändi rääkis Jaksa ja näitas kahte videot ka ekraani pealt. Esimene oli ühest mehest ja tema pojast..mees töötas raudteel ja ta armastas väga oma poega. Ühel päeval oli poeg temaga tööl kaasas ja poeg märkas, et rong sõidab teelt välja kui seda teed õigesse kohta ei suuna. Ta ronis millegi vahele ja kukkus sinna alla kinni. Isa märkas seda ja tal jäi valida, et kas ohverdada oma poeg nende inimeste jaoks seal rongis või päästa oma poeg, et rong välja sõidaks. Ta valis esimese variandi....üks naine rongis märkas, et see mees nutab ja on täiesti endast väljas. See naine oli narkomaan. Aastaid hiljem nägi see sama naine seda meest rongijaamas. Naine oli saanud lapse, ta oli oma sõltuvusest vabaks saanud. Mees oli väga õnnelik! Ta oli aidanud oma ohverdusega kasvõi ühte naist! Teine video oli filmist "Jeesuse kannatused"..see, kuidas ta risti löödi. Ma ei suutnud vaadata..

Pärast ametlikku osa oli niisama chill ja snäkkide söömine. Me istusime Kertuga diivanil ja ma vaatasin huviga uusi inimesi. Keegi eriti minuga ei rääkinud, ainult Kristen vist. Päris lahe ikkagi! Mulle jättis väga positiivse mulje too esimene kord. 

Järgmises postituses tahan rääkida.....okei, sellest siis järgmine kord. Nüüd te siis teate, millest ma kirjutan. Seda ka, et GBU.