Tsauki!
Ma tahan kõigepealt tänada teid eilse õhtu eest. Msni õhtu nimelt. Sain rääkida südamelt ära muresid ja jagada ka rõõmu. Sain õhtul ka probleeme lahti harutada. See aitas mind väga. Tõeline rahu tuli südamesse. Loodan, et võin siinkohal tänada Jaksat ja Krisi. Olete lihtsalt nii head toetajad. Mul endal on asjad veidi paremaks läinud. Ma olen nii tänulik.
Täna. Täna ärkasin üsna vara. Kõigest veerand kolm. Üsna tubli või mis. Ema ütles, et nüüd läheme ühte linnust vaatama, mis asub Vana-Vastseliinas. Fine. Läksime! Ja see oli uskumatu extreme tripp! Esiteks Võru kanti jõudes hakkas sadama. Tavaline, mis? Ei! Kõige parem selle ilma iseloomustamiseks oleks-metsik. Vihma tuli nagu oavarrest (kümnekordselt). Hea, et tee peal püsisime...kuna mitte midagi ei olnud läbi klaaside näha. Hiljem lisandus ilmastiku nähtus-rahe. Juhhei! Samas äikest ja müristamist oli alati taustaks kuulda/vaadata. Linnus ise oli üsna hästi säilinud, üks torn taastatud. Ronisime sinna kõrgustesse ja vaatasin äikest. Näha oli, et pilved tulevad meie poole. Kuhu veel, eks! Kui valida...kuhupoole minna, siis ikka meie poole. Me sõitsime muide enne pilvede eest ära, aga need järgnesid meile igale poole. Sõbralik värk! Sõime veel ka kohalikus kõrtsis. Minu hõrk praad koosnes kotletidest, keedetud kartulitest, kapsa jms salatist ja ühest apelsiniviilust. Päris hea! Selline..kodune! Vahepeal ähvardas elektri katkestust...Sõitsime edasi niisama, kuna tahtsime veel ringi vaadata. Jõudsime Setomaale, kust pärinevad minu juured. Mu vanaisa ema oli setu. Päris tore oli ringi vaadata..v.a see, et autost välja ei saanud! Mõte oli ka minna Piusa koobastesse, aga kuna pinnast voolas (loe: muda), siis me ei teinud seda. Seal sain ka sõnumi, mis andis teada, et olen Venemaa telefonivõrgus. Päris hea! Oleksin saanud teha kalleid kõnesid. Tartusse lähemale jõudis muutus vihm tavalisemaks (ei olnud nii ekstreemne) ja siis kuulasin iPodi ja süvenesin raamatusse.
Käisime veel poes, kust ostsin head...et kodus lebotada ja niisama puhata. Päris chill oligi. Õhtul veel suhtlesin paljudega, mis oli väga meeldiv! Armastan väga oma sõpru!
Nii äge oli tutvuda Jaksaga..rääkida kõigest. Alustades "Da vinci koodi" üle arutlemisega ja lõpetades lemmikmuusikastiilide valimise ja kuulamisega. Soovitan teilgi kuulata Switchfoot- On fire't. Tõeliselt hea hingega tehtud laul. Nuta või naera..tekitab häid tundeid. Selline tunne, et see laul ise on juba minu suur toetaja. Mitte, et mul midagi väga halvasti oleks, aga toetust on ikka vaja. Samuti hindan väga oma sõprade toetust, nad on inglid. Ja nii ongi, minu jaoks, peabki olema.
Robbie Williams-Please don't die (emotsioonid, emotsioonid) Super hea laul.
Mu pea on tühi. Kell on palju. Miss tähelepanuvajadus lõpetab. Teinekordki.
PS! Rahu südames on parim tunne üldse! Ja ülipositiivsus ka. (nii arvab ka Jaksa!) Ma tahan veel midagi lugejatega jagada....Meenutus? Meenutus!
Jaanipäev, salemlastega. Seal oli ka palju ameeriklasi, mis oli väga lahe! Sellist jaanipäeva pole mul varem olnud. Vähekene sadas, kuid enamasti oli ilus ilm. Söök oli suures telgis. Pikk laud, vorstid, salatid...see pole tegelikult üldsegi tähtis. Jaanilõke oli suur! Alguses ei läinud põlema(vedama), pärast arvatavasti ei tahtnud ära kustuda(pidama). Palju salemi noori oli ka, keda ma tundsin. Eliisa, Laura(kellega koos ma tulin), Kristen, Jakob, Kertu, Kadi, Roland, Veiko. Superlahe! Alguses lauldi...laululahing! Eestlaste ja ameeriklaste vahel. Vastastel õnnestus minu arvates paremini. Küll käis kitarr nende ja eestlaste poole peal. Pärast seda olid tunnistused. Ameeriklased olid jällegi ülekaalus. Ning siis võeti väikestesse gruppidesse, et tänada ja palvetada. Ma polnud seda varem kellegagi koos teinud. Olime koos Kertu, Meego ja kahe ameeriklasega, kes olid nii armsad lihtsalt! Väga hea tunne oli pärast, otsustasin veel ing. keeles ka rääkida. Pärast seda rääkisime ameeriklastega niisama juttu. Üks veenis, et meil on siin Eestis kindlalt vaja Walmarti! :D Ma rääkisin ameeriklasele, et mulle meeldib tantsida ja käin tantsuklubis. (danceclub, panin sellega puusse) Ta küsis, et kas siis Eestis saab nooremalt, kui 18 klubisse. Mul oli piinlik! Ma ei mõelnud ju seda! Aga päris naljakas ka!
Üks naine tegi veel minust, Kertust ja Kristenist ka pilti! Superlahe oli kildu rebida! Sain veel Jaksaga ka rääkida minu kogemistest...;) Pikemalt ei räägi sellest!
Igaljuhul jälle üks hea üritus, mida meenutada!
Ciao! GBU
PS! See pilt on minu tehtud!
No comments:
Post a Comment